Aasta Vene sanktsioonidest - kuidas läheb Eesti põllumajandusel?

Toodetest oli kõige tähtsamal kohal piim, mida toodeti mullu pea 250 mln euro väärtuses ja mis moodustas 58% kogu loomakasvatustoodangust. Ohustatud sead olid aga auväärsel teisel kohal – 20% loomakasvatustoodangust. Lindude ja veiste osakaal loomakasvatuses oli kummalgi 7%, Muude toodanguliikide osakaal oli juba väiksem.

Taimekasvatustoodang oli mõnevõrra kirevam: kõige enam toodeti rahalises väärtuses nisu (24%), kuid märkimisväärse osa toodangust moodustasid ka erinevad rohusöödad (19%), oder (16%), raps (14%). Eestlaste lemmik kartul moodustas taimekasvatuse kogutoodangust 12%.

Kuidas on muutunud oluliste põllumajandussaaduste hinnad? Võrreldes 2013. aastaga on kõigi peamiste põllumajandussaaduste hinnad langenud. Kõige rohkem on odavnenud piim – kui eelmise aasta veebruaris oli tootjal tonni piima eest võimalik saada üle 400 euro, siis selle aasta juuliks oli hind langenud pea 230 euroni.

Lisaks Vene sanktsioonidele on piimahinna languse taga piimatootmise kvoodisüsteemi lõppemine Euroopa Liidus, mis pakkumist suurendab ja hinda alla surub. Regionaalselt mõjutab piimahinda Baltikumis ka lehmade väljas karjatamisest tulenev sesoonsus: pakkumine on suvel kõrgem ja hind madalam.

Madalad hinnad on pannud raskesse seisu ka seakasvatajad. Kui 2013. aastal maksti sigade kokkuostul tonni eest 1800 eurot, siis nüüd tuleb kasvatajatel leppida 1550 euroga tonnist. Mõnevõrra paremini on läinud teraviljakasvatajatel, kes võrreldes 2013. aastaga on hinnas kaotanud vähem kui 10%.

Piima ja sealiha odavnemine on suuresti tingitud Venemaa kehtestatud sanktsioonidest, mis juba aasta aega takistavad Eesti põllumeestel ja toidutootjatel sinna liha- ja piimatooteid turustada. Teravilja ja rapsi hinda on mõnevõrra kärpinud eelmiste aastate väga hea saagikus ja seetõttu suurenenud pakkumine.

Mis on toimunud põllumajandussaaduste ekspordis? Põllumajanduse ekspordi mõõtmine on mõnevõrra keerukas ülesanne, sest sortiment on lai ja vastavalt väärindamise ulatusele liigitatakse tooted eri kaubagruppide alla. Samuti ei ole kõik välismaale müüdavad toormed ja tooted vaid Eestimaist päritolu. Elusloomad, loomsed ja taimsed tooted on viimastel aastatel moodustanud umbes 5% Eesti koguekspordist. Lisades sellele rasvade ja valmistoidukaupade väljaveo, siis on põllumajanduslikku päritolu kauba osa ekspordis 10%.

Olulisemad väljaveoartiklid on piim, piimatooted ja munad; erinevad joogid ja alkohol; kalad- ja kalatooted; liha ja lihatooted ning teravili. Aasta esimese viie kuu põhjal on põllumajandussaaduste ja toiduainete väljavedu kahanenud 15% võrra. Võttes arvesse Vene turu sulgemist ja asjaolu, et samal ajal on mitmete kaubagruppide hinnad märkimisväärselt odavnenud, siis on nii väike langus isegi üllatav. Vähenemine on tulnud just loomsete toodete ja valmistoidu ekspordi arvelt, taimsete toodete eksport on esimese viie kuu võrdluses eelmise aasta algusega hoopis 16% kasvanud.